Usk vaktsiinidesse


Dr. Sherri Tenpenny


Artikkel on tõlgitud dr. Mercola koduleheküljelt www.mercola.com.
artikli URL
www.mercola.com/2002/dec/21/vaccines.htm

Sherri Tenpenny on osteopaat Ohios, USAs, tal on oma nn integreeritud meditsiini erapraksis OsteoMedII, mis kasutab nii konventsionaalset , alternatiivset kui preventiivset meditsiini. Muuhulgas ravib ta edukalt vaktsiiniüysistustega ja autistlikke lapsi. Oma väljatöötatud metoodikat tutvustas ta ka III Rahvusvahelisel Vaktsineerimiskonverentsil 2002 a novembris.
Dr. Tenpenny on USAs tunnustatud autoriteet vaktsineerimise alal, ta korraldab seminare, peab loenguid ja avaldab artikleid.

Minu jaoks on alati huvitav vaadata, kuidas diskussioonid vaktsineerimise teemal muutuvad kuumaks ja plahvatusohtlikuks. Miks see nii on? Kas sama kirglik debatt tekiks ka antiobiootikumide või vererõhuravimite üle, kui leitaks tõendusi, et need ravimid on tegelikult kahjulikud?
Kahtlen sügavalt. Kui üks ravim põhjustaks surmajuhtumeid, kaoks see turult kohe. Isegi kui ainult kahtlustataks, et surma põhjustas antud ravim, lõpetaksime kohe selle kasutamise kuni pole tõestatud, et ravim on ohutu.
Kuid mitte vaktsiinidega. Me jätkame nende kasutamist, kuni suudame tõestada, et nad on tõepoolest kahjulikud!

Milleks selline topeltmoraal?
Selline kaksiksuhtumine on tekkinud seetõttu, et kogu vaktsineerimine on üles ehitatud “usu” printsiibile. Kahtlemine vaktsiinides esitab väljakutse meie pika aja vältel välja kujunenud põhimõtetele. Me USUME, et vaktsiinid on ohutud; me USUME, et vaktsiinid on olulised meie tervisele; me USUME, et vaktsiinid kaitsevad meid nakkuse eest; me USUME, et tänu vaktsiinidele vähenesid nakkushaigused üle maailma. Ja me tõesti tahame USKUDA, et meie arst on kursis kogu kättesaadava informatsiooniga vaktsiinidest – poolt ja vastu - ja et ta räägib meile vaktsiinide kohta absoluutset tõde.
Kuid see on paraku vaid meie usk, mitte tegelikud faktid.

Isegi kui me ainult pealiskaudselt tutvume kirjanduse ja CDC (Haiguste Kontrolli Keskus – vaktsineerimise kõrgeim autoriteet USAs) dokumentidega, leiame järgmised faktid:

  1. Mitte ühegi vaktsiini kohta pole tõestatud, et see oleks täiesti ohutu. Ohutusuuringud on väikesed ja sinna on haaratud ainult “terved” lapsed. Kuid kui uuringud on lõppenud, hakatakse vaktsiini süstima KÕIKIDELE lastele, hoolimata nende tervislikust seisundist või geneetilisest eelsoodumusest. Meie vaktsineerimispoliitika moto on “kõigile ühe mõõduga” ning see ei luba valikuvõimalust ega indiviidist lähtuvaid valikuid. Paljude jaoks on selline poliitika tähendanud lugematuid tervisekomplikatsioone.
  2. Vaatlused kõrvalmõjude ilmnemiseks kestavad “ohutusuuringute” ajal maksimaalselt 14 päeva. Immuunsüsteemi haaravate keerukate terviseprobleemide ilmnemine aga võib võtta nädalaid või isegi kuid. Selline suvaline FDA (USA Toidu-ja Ravimiamet) ja ravimifirmade poolt kehtestatud 14-päevane tärmin lõpetab vaatluse enne kui komplikatsioonid avalduda saaksid. Sellel põhinebki mantra “vaktsiinid on ohutud ja turvalised” ning vaktsiinidest tingitud pikaajalised komplikatsioonid on praktiliselt tundmatud.
  3. Vaktsiini “ohutusuuring” peaks nagu uut vaktsiini võrdlema “platseeboga”. Kuid kui vaadata seda ohutusuuringut veidi lähemalt, leiame, et see niinimetatud “platseebo” ei ole mingi healoomuline või inertne aine nagu näiteks füsioloogiline lahus või vesi. “Platseebo” on hoopis üks teine VAKTSIIN, mille “ohutusprofiil on teada”. Ja kui siis uuel vaktsiinil on samad kõrvalmõjud nagu näiteks “platseebol”, siis loetakse uus vaktsiin ‘turvaliseks”!!!
  4. On öeldud, et vaktsiinid pakuvad kaitset tänu antikehadele, mida nad tekitavad. Siiski leiame CDC (Haiguste Kontrolli Keskus – USA kõrgeim institutsioon vaktsiinide alal) dokumentidest palju viiteid, mis paljastavad, et antikehade olemasolu ei pruugi kaitsta meid nakkuse eest. Siin on mõned näited meditsiinikirjandusest ja CDC dokumentidest:
    * Läkaköha: “Efektiivsusuuringute tulemused ei näita otsest korrelatsiooni antikehade olemasolu ja kaitse vahel läkaköha haiguse eest.” MMWR March 28, 1997/Vol.46/No. RR-7, p.4
    * HiB (bakteriaalne meningiit): “Antikehade panus kliinilisse kaitsesse on teadmata.” HibTITER vaktsiini infoleht.
    * HiB: ”Täpset antikehade taset, mida on vaja kaitseks HiB haiguse eest, ei ole kindlaks tehtud.”
    http://www.cdc.gov/ nip/ publications/ pink/ hib.pdf
    * Rõuged: “On öeldud, et antikehade neutraliseerimine peaks mõjutama kaitse astet, samas pole seda praktikas tõestatud.”
    JAMA June 9,1999, Vol. 281, No. 22, p.3132

Me “usume”, et vaktsiin kaitseb meid nakkuse eest. Mitmed artiklid meditsiinikirjandusest aga dokumenteerivad, et see pole alati nii. Siin mõned näited:

  • Läkaköha täielikult vaktsineeritud lastel lasteaedades, Iisrael.
    Pertussis Infection in Fully Vaccinated Children in Day-Care Centers, Israel (Emerging Infectious Diseases Vol. 6, No. 5; Sep-Oct 2000)
  • Läkaköha tihedalt vaktsineeritud rahvastiku hulgas, Holland
    Pertussis in the Highly Vaccinated Population, The Netherlands
    (Emerging Infectious Diseases Vol. 6, No. 4 July-Aug 2000)
  • Läkaköha Loode-Austraalias 1999 a, kõik vaktsineeritud.
    Pertussis in North-West Western Australia in 1999; all vaccinated.
    (Communicable Diseases Intelligence 2000 Vol 2 4 No 12)

Vaktsiine ümbritsev debatt käib edasi-tagasi koos mõlemat poolt toetavate “andmete” ja “uuringutega”. Kuid kokkuvõtlikult on asi selles: vaktsineerimist peetakse turvaliseks, efektiivseks ja kaitsvaks meetodiks juba ligi 200 aastat. See on “püha lehm” ja nagu kõikide “pühade lehmade” puhul on inimeste vastuseis väga tugev, kui keegi peaks soovitama seda “lehma ohverdada”. Möödunud sajanditest võib tuua palju näiteid: Kopernikus, kes väitis, et Päike on meie päikesesüsteemi keskus või Semmelweiss, kes ütles, et arstide kätepesemine päästab patisentide elusid. Mõlemaid mehi naeruvääristati tollal.
Kes arvab, et “status quo”võib olla vale, seda peetakse ketseriks.

Statistika näitab, et kui inimestele tutvustada uut, erinevat, senisele väljakutset esitavat ideed, siis 96% inimestest kasutavad kogu oma aja ja energia selleks, et oma olemasolevaid uskumusi kaitsta ja õigustada. Ainult 4 protsenti võtab uue idee vastu kui tähelepanuvääriva ja on nõus seda tõsiselt arvesse võtma.

Süvenemine vaktsineerimisse ja vaktsineerimistööstusesse esitab tõsise väljakutse teie senisele “usule” vaktsiinidesse. Kui te hakkate uurima vaktsiinide kahjulikkust – nii tegelikku kui teoreetilist – meie immuunsüsteemile, siis arvatavasti saab teist osa sellest neljast protsendist, kes mõistavad, et “tõde” vaktsiinidest pole mitte “Absoluutne Tõde” ning et praegu käibiv vaktsineerimispoliitika “kõigile ühe mõõduga” peab muutuma.

Dr. Sherri Tenpenny